Kahekümne viie aasta jooksul pärast „Väga efektiivse inimese 7 harjumust” esmailmumist on dr Stephen R. Covey mõjuulatusring laienenud üle kogu maailma. Ta on nõustanud nii kuningaid kui presidente ja läbi kõikvõimalike kanalite õpetanud miljonitele inimestele efektiivse elamise printsiipe. Juba tema eluajal nimetati Covey üheks mõjukamaks inimeseks maailmas ning „Väga efektiivse inimese 7 harjumust” sajandi kõige olulisemaks enesearengu käsiraamatuks. Ta jätkas 7 Harjumuse õpetamist elu lõpuni. Viimaste aegade suured globaalsed muutused süvendasid dr Covey teadmisi sel alal veelgi ja mõningaid neist mõtetest tahamegi siinkohal jagada teiega. Järgnev on kokkuvõte dr Covey vastustest põletavatele küsimustele, mida talle ikka ja jälle esitati, kui ta andis intervjuusid või pidas kõnesid. Oleme andnud oma parima, et koguda dr Covey mõtted ja sõnad kokku siia, niiöelda viimasesse intervjuusse.
Mis on muutunud peale seda, kui 7 Harjumust esmakordselt ilmus?
Muutused ise on muutunud. Need toimuvad kiiremini, kui keegi meist eales oleks osanud ette kujutada. Tehnoloogia paistab uuenevat tundidega. Me heitleme majandusliku ettearvamatusega. Globaalsed jõupositsioonid muutuvad hoogsalt ja sageli üleöö. Suurt osa maailmast ähvardab nii vaimne kui füüsiline terror. Ka meie isiklik elu on drastiliselt muutumas. Elutempo sarnaneb valguse kiirusele. Me oleme sisse lülitatud 24/7. Kui varem püüdsime vähemaga teha rohkem, siis nüüd püüavad paljud teha üksi kõike korraga. Kuid on midagi, mis ei ole muutunud ja ei muutugi kunagi ning mille peale saad alati kindel olla – need on ajatud, universaalsed printsiibid. Need ei muutu iialgi. Need kehtivad igas maailma nurgas igal ajahetkel. Printsiibid nagu õiglus, ausus, austus, kujutlusvõime, usaldusväärsus ja omaalgatus juhivad meie elu samamoodi, nagu määrab gravitatsiooniseadus selle, mis juhtub, kui üle katuseääre astuda. Kui astud üle serva, kukud alla. See on loodusseadus.
Just seepärast olen ma üdini optimist. Olen optimist, sest usun muutumatutesse printsiipidesse. Ma tean, et kui elame neid järgides, siis need töötavad meie heaks. Vajame printsiipe, mis ei muutu, et tulla toime eluga, mis pidevalt muutub. Kuid siin on ka probleem. Liiga paljud meist – ja ma kardan, et üha rohkem neid saab olema – otsivad oma elus printsiipide asemel hoopis kiirlahendusi. Me soovime armastust, kuid ei soovi pühenduda. Me tahame olla edukad, kuid ei taha selle nimel vaeva näha. Me tahame saledat figuuri, aga kooki ka. Teisisõnu, soovime midagi, mis ei ole võimalik – maitsta hea iseloomu vilju, iseloomu ennast omamata.
Sellepärast ma kirjutasingi „Väga efektiivse inimese 7 harjumust”. Mulle tundub, et meie kultuur triivib eemale oma ankrust – printsiipidest. Sellel on ettearvatavad tagajärjed – meie elu saab niimoodi jõuda vaid karile. Sama ettearvatavad on printsiipide järgimise tulemused – ma luban, et printsiipidega kooskõlas elades saadab edu nii su töö- kui eraelu.
Kas 7 Harjumust on endiselt asjakohased?
Ma usun, et 7 Harjumust on asjakohasemad kui iial varem. Keegi pole 7 Harjumuse mõju üle rohkem üllatunud, põnevil ja aupaklikum kui mina. Raamatu mõju nii paljudele inimestele nii paljudes eri paikades hämmastab mind jätkuvalt. Ma olen tohutult tänulik, et mitmed minu partneritest ja sõpradest on otsustanud võtta vastu väljakutse elada ise 7 Harjumuse järgi ning õpetada seda ka teistele.
Olen samasugune kui teised, kes iga päev näevad vaeva 7 Harjumuse rakendamisega. See pole sugugi lihtne, see on väljakutse. Leian, et väga inspireeriv on igal hommikul oma missiooni ja elueesmärkide peale mõtlemine, et seejärel nende suunas astuma hakata. Kõige keerulisem on minu jaoks 5. harjumus: Püüa esmalt mõista ja alles seejärel olla mõistetud. Ma olen püüdnud endas arendada kannatlikkust ja kuulamisoskust ning usun, et olen üht-teist ka õppinud. Võin aga öelda, et 7 Harjumuse järgi elamine on elukestev protsess. Seepärast tunnen iga kord kerget hirmu, kui keegi ütleb, et on raamatut lugenud. Kardan, et äkki näevad nad mu käitumise ja sõnade vahel mingit ebakõla. Kardan ka, et inimesed arvavad, et raamatu lugemine muudab nad üleöö efektiivseks. Ma loodan, et inimesed võtavad mu sõnu tõsiselt, kui ütlen, et 7 Harjumust ei ole võimalik kunagi päris selgeks saada. Siiski rõõmustab mind väga, et üha enam inimesi kogu maailmas käib 7 Harjumuse koolitustel ja et kümned tuhanded on sertifitseeritud, et ise õpetada 7 Harjumust. 7 Harjumust on võimalik õppida kas online või traditsioonilisel moel enam kui 140 riigis. Veel enam rõõmustan aga selle üle, et kümned tuhanded lapsed saavad 7 Harjumust koolis õppida.
Mõnel juhul on 7 Harjumust võetud kogu ettevõtte, valitsusameti, ülikooli või kooli toimimise aluseks ning saavutatud seeläbi suurt edu. Kuidas suudab 7 Harjumust endiselt nii paljusid elusid mõjutada? Ma arvan, et 7 Harjumust aitab inimestel leida üles oma parema mina. Usun, et sügaval sisimas tunnetavad inimesed, eriti noored, printsiipide jõudu ja tahavad elult enamat kui kiirlahedusi. Tänapäeva hüperaktiivne maailm ähvardab meid kogu täiega endasse neelata ning inimesed otsivad võimalusi taastada kontroll iseenda saatuse üle. 7 Harjumust annab inimestele nende elu tagasi. Nad saavad tagasi valikuvabaduse jõu. Nad uurivad ja avastavad iseenda seest oma kõige südamelähedasemad eesmärgid. Samuti saavad nad oma käsutusse tööriistad, mille abil luua ja kontrollida oma tulevikku. Kuuleme tänapäeval üsna sageli identiteedivargustest. Raskeim identiteedi vargus pole aga seotud mõne krediitkaardi või dokumendi vargusega. Tõeline identiteedivargus leiab aset siis, kui unustame, kes me tegelikult oleme, kui hakkame uskuma, et meie olemus ja väärtus on seotud sellega, kui hästi meil mingis valdkonnas võrreldes teistega läheb. Unustame, et igaüks meist on mõõtmatult väärtuslik ja igaühel on piiritu potentsiaal. Nende varguste põhjus on meie otseteede otsimisest läbi imbunud kultuur, kus inimesed soovivad olla edukad, kuid ei soovi maksta selle hinda. Kunstlik mina-pilt juhib meid nii kodus, tööl kui puhkehetkel. Inimene hakkas kaotama oma hinge, kui leiutas peegli. Sellest peale hakkas teda rohkem huvitama kuvand, mitte tema ise. Temast sai sotsiaalse peegli tulem ning ta olemuse ja väärtuse kese nihkus temast väljapoole.
7 Harjumust toob sind enda juurde tagasi. See meenutab sulle su tõelist olemust. Tuletab sulle meelde, et sina ise oled oma elu peremees. Sina, ja ainult sina, vastutad oma valikute eest. Mitte keegi teine ei saa sind panna tundma, mõtlema ega tegutsema teisiti, kui sa ise oled soovinud tunda, mõelda või tegutseda. 7 Harjumust tuletab sulle meelde, et sina oled oma elu programmeerija ning sinu võimuses on kirjutada programm oma tuleviku jaoks. Samuti õpetab see, et elu on meeskonnamäng ning vastastikune sõltuvus – efektiivne koostöö teistega – on sõltumatusest kõrgem olemise vorm.
On väga raske muutuda. Kuidas ma saan muutuda?
Ma soovitan muutuste elluviimiseks kahte asja. Esimene neist: järgi oma südametunnistust!
Ma räägin palju sellest, et stiimuli ehk selle, mis meiega juhtub, ja reaktsiooni ehk kuidas me toimunule reageerime, vahel on tühimik, kus teha valik. Meie õnne ja arengu võti peitub selles, kuidas me seda tühimikku kasutame. Selles tühimikus pesitsevad neli inimannet: südametunnistus, kujutlusvõime, eneseteadlikkus ja sõltumatu tahe. Nende nelja üle valitseb südametunnistus. Ärevuse ja rahulolematuse põhjuseks on sageli see, et oleme läinud vastuollu oma südametunnistusega ning sügaval sisimas oleme sellest teadlikud. Südametunnistusega saab kontakti väga lihtsalt – esita endale küsimus ja peatu, et kuulda vastust. Proovi endalt näiteks küsida järgmisi küsimusi: mis on kõige olulisem asi, mida ma peaksin hakkama tegema ja millel oleks tohutu positiivne mõju minu isiklikule elule. Mõtle sügavalt järele. Mis sulle pähe tuleb? Nüüd küsi „Mis on kõige olulisem asi, mida ma peaksin hakkama tegema ja millel oleks tohutu positiivne mõju minu tööelule?”. Peatu, mõtle ja kaevu nii sügavale kui saad, et vastus leida. Kui sarnaned minule, saad vastused kõige olulisematele küsimustele oma südametunnistuselt – tarkuse, eneseteadlikkuse ja terve mõistuse häälelt.
Teine suurepärane küsimus on „Mida elu minult praegu nõuab?” Peatu ja mõtle hoolega järele. Võibolla, et oled kaotanud fookuse ja sul on vaja hoolikamalt oma aega kasutada. Võibolla leiad hoopis, et sul on vaja hakata oma keha eest paremini hoolt kandma süües paremini ja tehes rohkem trenni, sest oled pidevalt väsinud. Või tunned hoopis, et mõni tähtis suhe su elus on unarusse jäänud. Mis iganes see ka pole, leiad muutuse tegemiseks palju rohkem jõudu, kui seda toetab su südametunnistus. Kui sul puudub sügav veendumus, aga teekond läheb raskemaks, siis ei jätku sul jõudu oma eesmärgi poole liikuda. Selle veendumuse annab sulle südametunnistus.
Meil kõigil on kolm erinevat elu: avalik, isiklik ja siseelu. Avalik elu on see, mida näevad teised. Isiklikku elu elame siis, kui oleme omaette. Siseelu elame siis, kui uurime oma tõelisi motiive ja sügavamaid soove. Ma väga soovitan oma siseeluga tegeleda. See on koht, kus südametunnistuse hääl on kõige selgem ja meie valmidus seda kuulata kõige suurem.
Teine asi, mida soovitan muutuste elluviimiseks, on iseenda rollide muutmine. Olen ikka öelnud, et kui soovid teha väikesi muutusi, tööta oma käitumise kallal. Kui aga soovid märkimisväärseid, suuri muutusi, tööta oma paradigmade – kuidas sa maailma näed ja tõlgendad – kallal. Parim viis paradigmade muutmiseks on rollimuutus. Sind võidakse paluda hakata mõnda projekti juhtima. Võibolla saad lapse või lapselapse. Või võtad endale vastutuse mingi kogukondliku tegevuse eest. Ühtäkki taipad, et su roll on muutunud ning su paradigmad koos sellega. Sageli on rollimuutus seotud mingi välise teguriga, nagu ametikõrgendus. Võime oma rolle muuta aga ka ilma selleta, lihtsalt muutes oma hoiakut või seda, kuidas sa olukorda tajud. Näiteks oled oma kolleegide arvates kontrollifriik ja tead, et sul on vaja õppida teisi rohkem usaldama ja anda neile tegutsemisvabadus. Võibolla hakkad ennast teisiti nägema, kui defineerid oma rolli mitte juhataja, vaid nõuandjana. Selline rolli mõtestamine aitab sul ennast näha kui nõuandjat meeskonnale, kellel on õigus võtta vastu otsuseid ja vajadusel sinuga nõu pidada, mitte kui ainuvastutajat, kes peab kõike kontrollima ja kõiges näpuga järge ajama.
Minult küsitakse sageli, milline harjumus on kõige olulisem. Minu vastus on alati, et kõige olulisem on see harjumus, mille ellu rakendamine on sulle kõige keerulisem. Kasuta oma eneseteadlikkust ja südametunnistust, et leida, millisele harjumusele peaksid kõige enam keskenduma. Tihti on parim viis harjutamiseks, võtta ette üks harjumus korraga, andes endale selle harjumusega seoses väiksemaid lubadusi ja täita need lubadused. Vähehaaval kasvavad nii distsipliin kui enesekindlus.
Ma mõistan, et 7 Harjumust on mulle isiklikult vajalikud. Kuid mida teha siis, kui mu ettevõte või organisatsioon, kus ma töötan, ei ela nende vaimus.
Kõik algab üksikisikust, sest iga märgiline muutus toimub seestpoolt väljapoole. Kui alustad muutuste tegemisel iseendast, näed õige pea, et ühtlasi muutub ka keskkond su ümber. Su ausameelsus mõjutab inimesi su ümber ning suurendab su mõjuulatust. Alles siis, kui oled iseendas suutnud muutusi esile kutsuda, saad hakata muutma oma organisatsiooni.
Minu üheks suuremaks eesmärgiks on juurutada 7 Harjumust meie kultuuris tervikuna, et võiksime liikuda industriaalühiskonnale omastest ülevalt alla käsuliinist ja kontrollist edasi. Oleme vaimselt endiselt industriaalajastus. Kohtleme inimesi kui asju, mis vajavad kontrolli. See on mõttelaad, kus inimesed on üksteisega sarnanevad asjad, mida saab asendada. Ometigi teame ju kõik, et igaühel meist on kordumatu komplekt andeid ja võime anda selline panus, millist ei saa anda mitte keegi teine. Majandusaruannetes asuvad inimesed kulureal, mitte kõrgeima kasumipotentsiaaliga varade real. Isegi kui oled heasoovlik autokraat, kontrollid ikkagi sina. See on enamuse organisatsioonide põhiline viga tänapäeval. 7 Harjumusega saab seda kõike muuta.
7 Harjumuse kultuur võimestab igaüht, kes sellega kokku puutub. Selline kultuur väärtustab igat inimest lõpmatult. Meeskondi moodustatakse valides hoolikalt sellesse erinevaid liikmeid, kes üksteise tugevusi võimendavad ja nõrkusi vähendavad. Nii nagu ansamblis lauldes, kus alt ei püüa esitada tenori või soprani partiid. Kõiki on vaja. Tähtis on lasta neil leida oma hääl, et nad võiksid teha seda, mida nad armastavad ja hästi teevad, selleks et oma inimlikke vajadusi täita. Tunnen aukartust selle ees, kuidas 7 Harjumust on aidanud muuta meeskondi ja organisatsioone kogu maailmas. Näiteks on üks Mehhiko kaevandusettevõte võtnud 7 Harjumust oma kreedoks. Kõigile, alates tegevjuhist kuni kaevurini, õpetatakse 7 Harjumust. Igaüks on vajalik ja väärtuslik. Tootlikkus kasvas valguskiirusel ja õnnetuste arv kukkus samavõrra, sest igaüks võttis vastutuse tulemuste eest. Ettevõte hakkas saama kõnesid abikaasadelt, kes tundsid huvi, mida nende armastatud abikaasadega tehtud on. Nad olla täielikult muutunud. Nüüd õpetatakse 7 Harjumust juba tervetele perekondadele.
Mulle on selgeks saanud, et suurepärase organisatsiooni jaoks on vaja enamat kui suurepäraseid inimesi. Ettevõte peab organisatsioonina elama 7 Harjumuse vaimus. See tähendab initsiatiivi haaramist, kristallselge missiooni ja strateegia loomist, järjepidevat tegelemist kõrgeimate prioriteetidega, võidan-võidad mõtlemise kasutamist suhetes kõigi huvipooltega ja sünergilist koostööd ja uuenduslikkust. Mõtlemine 7 Harjumuse raamistikus on edu saavutamiseks igale organisatsioonile hädavajalik. 7 Harjumuse kultuuri loomine pole üksnes tegevjuhi töö, see on igaühe töö. 7 Harjumuse kultuuris on igaüks liider.
Ma olen tahtnud viia printsiipidekeskse juhtimise igasse organisatsiooni. See on minu kirg. Selline juhtimisoskus on kõigi jaoks tähtis, mitte ainult juhipositsiooni omajatele. Liidrioskused põhinevad moraalil, mitte võimul. Gandhil polnud kunagi mingit ametlikku ametikohta. Suu Kyi ja Nelson Mandelast said liidrid, sest järgisid oma südametunnistust, kuigi ise viibisid aastaid vangistuses. Ma olen olnud õpetaja kogu oma elu. Mul pole kunagi olnud väga kõrget ametikohta, küll aga olen tundnud väga kõrget vastutust oma missiooni täitmise suhtes. Igaühest, kes suhtub 7 Harjumusse ja selle rakendamisse tõsiselt, saab liider.
Olete alati õpetanud inimesi mõtlema selle peale, millise jälje nad jätavad. Millise jälje Te ise jätate?
Isiklikus plaanis loodan, et suurim jälg on minu pere – kui õnnelikud nad on ja kuidas nad oma elu juhivad. Mitte miski ei paku mulle nii suurt õnne ja rahulolu kui minu pere. See on mulle kõigest kõige olulisem.
Ma nõustun ühe kunagise liidri tarkade sõnadega, et ükski saavutus ei suuda kompenseerida läbikukkumist omaenda kodus. Usun, et meie kõige tähtsam töö ja saavutused jäävad koduseinte vahele. Perekond on ülimalt tähtis ja väärib palju enam tähelepanu, kui me sellele tavapäraselt osutame. Inimesed veedavad sageli sadu tunde töötades välja strateegiat, mis tooks ettevõttele edu, kuid ei vaevu veetma paari tundigi, et mõelda läbi, kuidas oma peresidemeid parandada. Ja ma ei arva, et tööedu ja pereõnn peaksid olema omavahel vastuolus. Nende vahel ei ole vaja valida. Hoolikalt planeerides on võimalik saada mõlemad. Õigupoolest ühe edu sünnitab teise edu. Samuti pole kunagi liiga hilja mõlemasse rohkem panustama hakata, kui oled emmakumma neist unarusse jätnud.
Kui minult küsida, kuidas ma tahaksin olla tööalaselt tuntud, siis vastus on lihtne – töö lastega. Ma usun, et iga laps on liider ja igaüht tuleks nii ka kohelda. Ärge hinnake ega sildistage lapsi nende käitumise järgi. Nähke ja tunnustage neis liidreid. Liidriks olemine tähendab tunnustada inimestes nende väärtuslikust ja potentsiaali niivõrd selgelt, et nad hakkavad seda ka ise endas nägema. Me saame kasvatada terve põlvkonna liidreid, kui õpetame lapsi nägema oma loomupärast väärtust ja headust ning kasutama oma jõudu ja potentsiaali täiel määral.
Mul on tohutult hea meel, et tuhandetes koolides kogu maailmas õpetatakse lastele 7 Harjumust, seda kes nad on ja mida tegelikult suudavad. Me õpetame neile ausameelsust, leidlikkust, enesedistsipliini ja võidan-võidad ellusuhtumist. Me õpetame neid inimestevahelisi erinevusi tervitama, mitte pelgama. Nad õpivad teritama saagi, st aina edasi õppima, arenema ja kasvama. Kõik see toimub Liider Minus Endas programmi raames, mille need tuhanded koolid on oma õppekavva lõiminud. Neis koolides õpivad lapsed, et igaüks neist on liider, mitte ainult mõni popim tüdruk või poiss. Nad õpivad, et esmane suurus ja edu tulenevad ausast pingutusest ja saavutusest ning teisene edu tuleneb välisest muljest. Ning nad õpivad hindama esimest. Samuti õpivad nad, et neil on imeline anne valida oma reageering igas olukorras. Nad ei tarvitse olla olude heitunud ohvrid ega mutrikesed suures masinavärgis.
Kujutle tulevikku, mil need lapsed on saanud täiskasvanuks. Nad elavad ja käituvad kooskõlas printsiipidega, neile on võõrad ohvri meelsus ja sõltuvuslikkus, kahtlustamine ja õigustamine. Nad on kohusetundlikud ja vastutusvõimelised kodanikud, kes võtavad oma kohustusi teiste ees tõsiselt. Selline tulevik on võimalik! Just sellega ma soovingi inimestele meelde jääda.
Mis saab Teie tööst edasi?
Olen hingelt õpetaja. Peale kooli lõpetamist asusin tööle õppejõuna ja tõesti armastasin seda tööd. Kui hakkasin mõistma oma elumissiooni, sai mulle selgeks, et printsiipidekeskse juhtimise idee, mis on nii 7 Harjumuse kui mu teiste tööde sisuks, on palju suurem kui mina. Ma teadsin, et kui ma ei loo organisatsiooni, mis selle sõnumi levitamise juhtimise enda peale võtab, võib selle olulisus ja tähtsus peale minu lahkumist tuhmuda. Seepärast otsustasin asutada ettevõtte, mis oleks pühendunud printsiipidekeskse juhtimise õpetamisele kogu maailmas.
Kõik algas Covey Leadership Center’ist, mis hiljem liitus FranklinQuest’iga, et luua FranklinCovey. Meie ettevõtte missioon on võimaldada suurepärasust inimestes, organisatsioonides ja ühiskonnas kõikjal läbi printsiipidekeskse juhtimise rakendamise. Oleme tegevad enam kui 140 riigis. Ma olen väga uhke FranklinCovey missiooni, visiooni, väärtuste ja tulemuste üle. Kõik on just nii, nagu ma lootsin, et olema saab. Võibolla kõige olulisem selle juures on asjaolu, et FranklinCovey ei sõltu minust. See kestab edasi ka peale minu lahkumist.
Olete öelnud, et Teie viimane sõnum on „elada elu crescendos”. Mida see tähendab?
See tähendab, et sinu elutöö alles ootab tegemist. See pole kunagi valmis. Otsi alati võimalusi oma elutööd viia veel kõrgemale tasemele, minna veel rohkem sügavuti. Pensionile jäämine on kontseptsioonina väär. Võid jääda konkreetsest ametist pensionile, kuid ära jää kunagi pensionile tähendusrikastest ettevõtmistest ja oma panuse andmisest.
Crescendo on termin muusikast. See tähendab pingutust mängida üha suurema energiaga ja valjemini. Selle vastand on diminuendo, mis tähendab vaiksemaks jäämist, taandumist, hääbuda laskmist. Elada crescendos. See on mõtteviis ja elulaad. Pole oluline, mida sa juba oled saavutanud või mis on saavutamata jäänud, su suurimad teod ja saavutused on alles ees. Väldi pidevat tahavaatepeeglisse piilumist ja möödunu meenutamist ning pööra oma pilk optimistlikult tulevikku. Ma olen väga elevil oma uuest raamatust Life in Crescendo („Elu crescendos”), mida ma kirjutan koos oma tütre Cynthiaga.
Kui elad 7 Harjumuse järgi, pole tähtis, kui vana või millisel positsioonil sa oled, sa ei lõpeta panustamist. Otsid alati midagi suurt ja olulist – uut põnevat väljakutset, sügavamat mõistmist, kirge, tähendusrikast armastust. Muidugi tunned rahulolu juba tehtust, kuid uus võimalus anda oma panus terendab alati silmapiiril. Sul on veel suhteid, mida arendada, kogukondi, mida aidata, perekond, mida tugevdada, probleeme, mida lahendada, teadmisi, mida ammutada ja teoseid, mida luua.
Üks mu tütardest küsis minult kunagi, kas minu panus sai antud „Väga efektiivse inimese 7 harjumuse” kirjutamisega. Ta jahmus, kui vastasin, et ei soovi end küll üle hinnata, kuid usun siiralt, et mu suurimad saavutused on alles ees.
Stephen R. Covey suri 16. juulil 2012. aastal 79 aasta vanuselt. Siis oli ta tihedalt seotud veel kümne trükiteose ettevalmistamisega. Ta ei jäänud kunagi pensionile ja elas crescendos elu lõpuni. Tema töö mõju kasvab üha suureneva kiirusega, puudutades kooliõpilasi, firmajuhte ja tavalisi inimesi kogu maailmas ning ka meie usume, et tema elutöö kannab vilja veel kauges tulevikus.